Manona Visnapuu: Mängupõrgu röövib hinge

Mullu novembris Tartus Barclay hotellis enesele kuuli pähe kihutanud Luunja valla majandusnõunik Raivo Tarik oli omastanud oma suurte hasartmänguvõlgade katteks paarsada tuhat krooni valla raha. Tänavu märtsis vahistatud tippjuhina töötanud Erkki Kvell tunnistas, et riisus firmast 1,2 miljoni krooni, mille jõudis kahe kuuga kasiinos maha mängida.

Uimastid, alkohol, suitsetamine — kõigi nende pahede kohta on Eestis viimaste aastate jooksul targad vihaselt arvamust avaldatud. Samas pole aga hasartmängusõltuvus saanud kolmandikkugi sellest tähelepanust, mida on jagunud alkoholismi- ja tubakavastasele võitlusele.

Hasartmängud on iroonilisel kombel säilitanud imago kui midagi ülimat meelelahutuslikku ja glamuurset. Kui viina ja suitsureklaamidel hoitakse ülivalvsalt silma peal, siis maitsetult kirjuks võõbatud kasiinod ja nende ülisuured (tänava)reklaamid ahvatlevad inimesi pea igal sammul “kerget raha” teema.

Ent inimese elu võivad mängupõrgud rikkuda samal moel kui uimastid, viin ja suits, ning veelgi hullemal moel. Eestis pole mängurluse kohta statistikat, kui teiste riikide andmed ütlevad, et ligikaudu 0,5 protsenti elanikest on mängupõrgutest sõltuvuses.

Hasartmänge võiksid endale lubada vaid emotsionaalselt küpsed inimesed, kes suudavad oma impulsse kontrollida ja endale piire kehtestada, on öelnud psühhoterapeut Endel Talvik.

Algaja õnnega uudishimust kasiinosse sattunule võib kõik tunduda nii lihtne — paned raha mängu ja see tuleb mitmekordsena tagasi. Ent kui inimene suudab vabalt valitud hetkel (pärast suurt võitu, väikese summa maha mängimist) automaadi või mängulaua äärest püsti tõusta, pole sõltuvusekuradike tema näpust veel kolme veretilka nõristanud.

Sõltuvus on juba siis, kui pärast võitu tekib vastupandamatu mängukihk, mille tulemusena kogu saadud raha krupjeele või masinasse tagasi söödetakse ega lõpetata enne, kui tasku tühi.

Ning isegi, kui raha on maha mängitud, on sõltlasel pea võimatu lahkuda — kunagi peab see neetud masin/laud ju hakkama raha tagasi andma. Varsti ei suuda maitse suhu saanu kasiinost ilma sisse astumata möödagi minna. Kui kogu enda ja perekonna vara on mängupõrgu alla neelanud, laenatakse mänguks vajalik kapital või varastatakse. See aga võib endaga kaasa tuua väga valusaid tagajärgi alates perekonna purunemisest lõpetades sissejuhatuses kirjeldatuga. Taoliste paadunud mängurite arv on Eesti 25-35aastaste seas hirmuäratavalt kasvamas — seda enam, et avalikku hukkamõistu pole.

Mängurluse lõpetamiseks tulevad meedikute käest abi saama vaid mõned üksikud inimesed. Olemas on küll erinevaid metoodikaid ka nende raviks, kuid tegelikkuses pole tulemused eriti head. Meedikute sõnul saab ühel juhul kümnest inimene mängurlusest jagu, kuid see nõuab nõustamist, õpetamist, püsivust ja mis kõige olulisem — tahtmist.

Kuigi kasiino võib mõnele algajale sinisilmale tunduda lihtsa kerge raha tegemise kohana, peaks enesele pähe taguma, et maja võidab alati. Hasartmängu korraldajad teenivad Eestis hiigelkasumeid. Kümmet äriühingut koondava Eesti Hasartmängude Korraldajate Liidu ettevõtete käive oli mullu liidu andmetel 654 miljonit krooni ja kasum 103 miljonit krooni.

Suuremad kasiinogrupid ennustasid möödunud aastal lõpus kasumi 50% kasvu — seega jääb üle vaid järeldada, et mängupõrgu saatanatel ohvritest puudust ei tule.